II sammas kukub? (80)

Praegu maksab töötaja pensionifondi teise sambasse 2% ja töötuskindlustusfondi 0,6% palgast. Pensioni koguma õhutas riik lubadusega lisada töötaja panusele riigi poolt topelt ehk 4%. Peaminister Andrus Ansip (RE) ütles eile, et valitsus arutab võimalust peatada maist kõik teise pensionisamba maksed.

Võidab riik (käesoleval aastal arvestuslikult 1,5 miljardit) ja inimeselegi jääks justkui rohkem raha kätte. Samas on üsna reaalne, et raha, mis inimesele pensionimaksest alles jääb, võetakse ära töötuskindlustusmaksu tõusuga 0,6 protsendilt kolmele.

Tähtis ohjeldada eelarve puudujääki

Eile teatas rahandusministeerium, et majanduslangus tuleb seni ennustatust suurem. Kui veebruaris vastu võetud kaheksa miljardi krooni suurune eelarvekärbe põhines prognoosil, et majandus langeb 8%, siis eile öeldi languse protsendiks 8,5.

Et riigieelarve puudujääk ei ületaks kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on vajalik euroga liitumiseks, peab valitsus kärpima riigi kulusid veel umbes kolme miljardi krooni võrra. Lõviosa sellest tulekski teise pensionisamba külmutamisest. Kuigi pensionikogumise katkestamine vähendaks inimeste usaldust riigi vastu, peab rahandusminister Ivari Padar (SDE) külmutamist vajalikuks, et hoida riigieelarvet ja majandust langemast kaosesse.

Padari parteikaaslane Eiki Nestor ütleb, et sotsiaaldemokraadid peavad kogumispensioni peatamist võimalikuks ainult siis, kui riik täidab kohustused teise sambaga liitujate ees tagantjärele.

Pankade pensionifondide rahavoo katkemise peale lõi eile häirekella SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst, kes nimetas valitsuse plaani Eesti pensionisüsteemi kriisiks. Holst juhtis tähelepanu, et nooremad inimesed jõuavad üle elada nii uusi tõuse kui ka langusi, kuid riigipoolsete maksete peatamine oleks ebaõiglane nende suhtes, kel jäänud pensionini vähem kui 15 aastat.

Töötus kasvab, palgad langevad

Kui pensionifondi kogus igaüks endale, siis töötukassa maksetest saavad osa vaid need, kes koondamise või pankroti tõttu töö on kaotanud. Siiski pole neid vähe, sest rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ulatub töötus aasta lõpuks 12,2%ni ehk töötuks jääks 68 000 inimest. Järgmisel aastal võib töötute arv ulatuda 87 000ni.

Esialgsetel hinnangutel võib keskmine palk langeda tänavu 4,4 ja järgneval aastal 2,3 protsendi võrra. Suuremat keskmise palga vähenemist on oodata ehituses, töötlevas tööstuses ja kaubanduses.

"Meil on vaja kaks miinusega aastat lihtsalt üle elada," arvas Padar eile. Tema meelest teist negatiivset lisaeelarvet praegu tegema ei peaks.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi (RE) aga leidis, et ilmselt sellest pääsu siiski pole. "Valik on selles, kas riik toimib või ei, ja kas ettevõtted lõpetavad pankrottide või saneerimise ja restruktureerimisega," ütles Ligi rahvusringhäälingule.